Konfliktiks nimetatakse vähemalt kahe erineva osapoole vahelist arusaamatust/ lahkheli väärtustes, vajadustes, huvides, eesmärkides või hoiakutes.

Kuigi konflikte mõistetakse kui negatiivseid sündmuseid või olukordi, siis tegelikult on konfliktel ka positiivseid külgi (Inimesed peavad olukordi vaatama uutest perpektiividest, mille kaudu leitakse innovatiivseid lahendusi; suhete ja suhtlemisoskuse paranemine indiviidi ja kollektiivi tasandil; indiviidi areng läbi väärtuste analüüsi; organisatsiooni kultuuri tugevnemine).  Tähtis on konflikte õigel ajal märgata, neid mõista ja sobivaimal viisil lahendada.

Konflikte võib esineda ka töökeskkondades, kus lahkhelid võivad tekkida:

• koosolekutel, kus ei üksteist ei austata ja mõned inimesed domineerivad teiste üle,
• juhi ebakompetentsusest (teadmatus alluvatest, tööülesannete ebaefektiivne delegeerimine, infosulud, planeerimatus jms),
• erinevate gruppide- puntide moodustamisel, mis võib viia organisatsiooni ühtsuse näilise või varjatud lagumiseni,
• ebaviisakast käitumisest, kiusamisest ja vihastamisest kolleegide/alluvate/ülemuste suhtes,
• töökoormuse kasvust, kaadrivoolavusest või tööülesannete ümberjaotamisest,
• organisatsioonikultuuri lagunemisest, rahulolematusest jne. 

Milline on konfliktivahendaja roll?

Konfliktivahendaja on neutraalne isik, kelle roll on luua turvaline, hinnangute vaba, rahulik ja toetav keskkond.

Konfliktivahendaja ülesandeks on juhtida protsessi nii, et kõikidel osapooltel oleks võimalus olla kuulatud, nende huvid ja vajadused oleksid selged.  Konfliktivahendaja seisab selle eest, et protsess oleks lahendusele orienteeritud ja kõiki osapooli arvestav.

Kui Teie meeskonnas on olukord, mis võib kasvada konfliktiks või on jõudnud konfliktifaasi, siis võtke meiega ühendust e-maili (kouesaraou@gmail.com) või telefoni (5645 2978) teel ning leiame sobivaima lahenduse olukorra lahendamiseks.